Ruumilooja tuur ︱ Helsingi 2024

21. september 2024

Eesti maastikuarhitektid Helsingi linnaruumi kaemas.

Kahe päeva jooksul sai läbitud ca 50 km mööda rattataristut. Aga et näha maastikuarhitektuuri läksime ka hoovidesse ja katustele. Külastasime Helsingi mõttes kesklinna: Katajanokka poolsaarest Jätkäsaari poolsaareni ning Meresatamast Pasila raudteejaamani, ca 25 km² (võrdluseks Tallinnas selline ala teeb Kadriorust Kristiineni ning Järvevanalt Koplini).



Ca 15 aastat tagasi Helsingi võttis suuna muutuda elu-keskseks linnaks ning teeb ka väga palju selleks: tihendab, ehitab ühistranspordi liine, loob mitmekesiseid ja ligipääsetavaid keskuseid, vähendab kesklinnas eraautode arvu, suurendab linnaruumi inimsõbralikuks ja muudab rohealad elurikkamaks. Viimased ca seitse aastat on seda ka linnaruumis näha. Helsingi inspireerib, paneb mõtlema ja annab lootust, et ka meil on palju võimalik. Muidugi ka seal on omad vitsad ja valede otsuste tulemused, mis ei rõõmusta ja pigistavad uusi otsuseid tegema. Aga linna areng on alati learning-on-the-go protsess ning hea eeskuju on see, kui julgetakse vigu tunnistada ja uusi lahendusi otsida.


Kohtusime MAB Nomaji maastikuarhitektiga Varpu Mikola’ga, kellelt õppisime environment-first planeerimise mõtteviisi ja külastasime nende värskelt valminud katuseaeda Katajanokka lauteri, mis paikneb täielikult puidust ehitatud hoone katusel.

Kohtusime ka disainerist ruumisekkujaga Päivi Raivio’ga RaivioBumann’i’st, kes linnaruumi elavdamisel paneb esiotsa just status quo muutmist - et tekitada arutelusid ühiskonnas ja inimeste vahel kunsti ja sotsiaalse disaini abil.

Vaatlustele ja vestlustele pani dimensiooni juurde kohtumine Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäkiga, kes vastutab linnalise keskkonna eest Helsingi linnas, juhtides 1400 inimest ja vastutades ca 130 km2 linnaomandis olevate maade eest (Helsingi omab 70% maad kogu linna pindalast). Koos linna maastikuarhitekti
Maria Jaakkola’ga tutvustasid nad meile Helsingi arenguid ja prioriteete, milleks on mõistagi, kliimamuutustega toimetulek, urbaniseerimine, konkurents ressursside pärast, materjalide ringlus, kaevandamise vähendamine (näiteks järgmisel aastal lõpetab viimane kivisöe elektrijaam oma tegevuse), rohealade hoid ja areng. Kohtumine lõppes keskkonnamaja rohekatuse külastamisega.

Helsingi arengusuundadest võib lugeda üldplaneeringust, mida on eriti põnev lugeda, teades, et see on lahutamatu osa regiooni arengustrateegiast, mis sai alguse disainikonkursist (aastal 2013), mille võidutööd läbi laiahaardelise kaasamise linn jõuliselt realiseerib.

Oli inspireeriv, mõtlema ja arutlema panev reis! Tore oli ka tõdeda koos vastuvõetava poolega, et meil on mida õppida üksteiselt.

Uued linnaruumi rattatuurid kevadel 2025. Stay tuned!


Aljona Galazan
21.09.2024